epilepsia

Tere yle pika aja kõigile!
4 kuud tagasi algasid Bossel krambihood. Algul sedasi kergemalt ja nyyd kolmas kord oli ägenenud. Esmalt teostati neuroloogiline uuring, mis tuvastas, et vasak pool kergelt nõrgema reaktsiooniga kui parem. Siis tegime ajust magnetpildi ning sealt selgus, et Bossel kaasasündinud aju haigus, mis põhjustab sümptomaatilist epilepsiat... Raviks saame nyyd phenobarbital tablette 2x päevas ning loodame, et see kas hoiab krambihood ära või siis vähemalt leevendab neid. Tablette hakkab saama aga elu lõpuni. Kui see abiks on siis pole see mingi probleem. Kui aga abi ei ole... Kramp on koerale yldiselt väga raske katsumus ja lisaks krambile kaotab ta ka teadvuse. See aga kurnab teda meeletult!
Väidetavalt on epilepsia prantsuse bulldogil haruharva esinev haigus, kuid kas on kedagi veel peale meie?
olge tublid!

Väga kurb kuulda,et teil selline õnnetus kaelas,aga loodame ,et kõik laheneb teil hästi.Kahjuks ei oskagi muud öelda,et pidage vastu ja loodame,et rohtudest saate leevendust oma haigusele!OLGE TUBLID!

minu sõprade koerale pandi 2 a eest sama diagnoos,tänaval kukkus kokku ja oli teadvuseta,kirjutati rohud mis tegid asja veel hullemaks ,
läksid teise kliiniku ja seal määrati südamele mingid rohud ,2 kuuga tuli koer korda ja enam pole kordunud hoogusid,olen kuulnud epilepsiat esineb koertel aga kas see on päritav või mitte pole võimalik kindlaks määrata

ehk on abi sellest
http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=epilepsia&alates=0&url=http%3A%2F%2Fengine.koduleht.net%2Ftemplates%2Fbelgest%2Ffiles%2Fmdl_files.php%2FEPILEPSIA.doc


http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=epilepsia&alates=40&url=http%3A%2F%2Fwww.lemmikajakiri.ee%2Fest%2F%3FarticleID=623

Tere!
Minul oli üleelmisel koeral epilepsia. Aastad oli siis kaheksakümmnendad. Koer oli kääbus puudel. Sel ajal nagu suurt midagi ei tehtudki selle tõvega. Arst litsalt ütles, et kui hoog tuleb olge tema juures ja rahustage teda, et ta tunneks,et ta pole üksi. Pärast hoogu andsime vett juua. Kurb oli küll alati aga elas ta rõõmsalt 12aastasaeks ja sai veel kaks pesakonda poegi ka ,kes olid kõik terved... nüüd on õnneks meditsiin arenenud meie neljajalgsete sõprade osas ja ehk on tänapäeval kergem . Igal juhul jõudu teile..

meie arstiks on Dr. Ranno Viitmaa ja usun et oleme heades kätes. See mis tal ajus valesti on - on kas geenides või siis loote eas selliseks arenenud (ehk siis tiinena pidi tolle emaga miskit juhtuma, viirus või midagi). Nägime ka ise seda magnetpilti ajust. Ajupoolkerad pole sümmeetrilised ning see on selgesti nähtav ka mitte meditsiini inimesele. Inimestel pidi taolist "asja" esinema kyll, kuid seni pole teadaolevat, et ka koertel...
Jääme lootma, et antud rohud aitavad - kui siis mõtleme edasi ja võtame uued abinõud kasutusele. Tänapäeval ikka õnneks on jah rohkem võimalusi.

loodan väga et saate rohtudest abi ja kõik saab korda
sattusin lugema viimast EKL ajakirja koer ,kui varem oli seal vähe kesine sisu ,siis nüüd lugesin huviga ,ka epilepsiast on seal juttu -isegi kui kutsikat sünnitusel valesti abistada võivad tekkida sellised probleemid
väärt lugemine see ajakiri KOER

seda on nüüd küll kurb lugeda, et kui sa tead et sinu koeral on epilepsia hood ning sa veel lased tal ilmale tuua 2 pesakonda kutsikaid. Selles ei saa kindel olla, et need edasi ei pärandu, seega sa riskid, et tänu sinule tuleb siia maailma trobikond õnnetuid koeri!!!!
Väga vastutustundetu sinu poolt

Selliste asjadega EI TASU riskida!!!

Kui ikka koeral on midagi viga (eriti kui see võib pärilik olla) siis ei tohi seda koera kasutada aretuses!!!!

Ma tõesti loodan et selliseid inimesi on vähe, kes nii käituvad. Ei taha siia ilma õnnetuid kutsasid, kes peavad terve elu tablette sööma ning krampides piinlema!!!!

HÄBI-HÄBI SULLE

õnneks on selline haigus bulldogidel haruldane,eestis on varem seda olnud kuulda 3 korral ,üks koer ei saanud eestis abi vaid läks soome kus talle määrati rohud ja hetkel pole haigus kordunud,soomlastel pidi seda esinema sellest ka suuremad teadmised ravimisel
loodan et Teil saab kõik korda

Mina olin sel ajal laps, ja minu teada elasid need kutsikad tervetena oma elu lõpuni. ja kui nad poleks vanadusse surnud, elaks siiani...Pole minu süü, et aastad olid siis 80ndad ja arstid asja ei selgitanud mu vanematele, mina ise tegin kõik, et see koer õnnelik oleks jaa usun ,et seda ta ka oli kuni surmani. 12 aastat kääbusbuudli kohta pole mitte vähe. Nii, et ei maksa kohe oksa tõmmata, vaid lugeda kiri läbi ja tabada mõtet