Niru sööja.

Tere, mina olen täiesti algaja koerapidaja ja mopsiomanik. Mul on mure söömisega. Sööb ainult kuivi krõbinaid ja joob vett. Kas sellest talle piisab või võiks/peaks midagi veel andma, üldiselt on ta niru söömisega?

Meie suhtume nii, et kui ei söö, järelikult pole kõht tühi. Võimalik, et ta on lihtsalt täissöönud ennast ja ei tahagi rohkem. Me anname veel juurde talle looma hakkliha ja konservi vahest, aga ei sega seda krõbinate hulka vaid paneme eraldi kausiga. Vanasti segasime ja siis rikkusime koera ära, muud ta enam ei tahtnudki kui seda segapudrukapsaid, kus konserv, liha ja kõik on koos. Nüüd on õnneks jälle kõik OK.

Tänan vastuse eest, ta on alles natuke üle 3 kuu vana ja mulle tundub et uriin on väga konsentreeritud, või see peabki nii olema. Samas joob päris korralikult. Ilmselt ma muidugi paanitsen ülen agu ikka tite puhul

Mopsik sul nii pisike veel, äkki pole ta harjunud muid sööke lihtsalt sööma?
Mida kasvataja talle andis? Võid proovida keedetud kana tükikestega meelitada.
Kui muidu on mängulusti ja energiat, siis ei ole põhjust veel muretseda.
3-kuune veel nii pisi, et ega ta väga suuri koguseid ei suudagi süüa, lisaks kui annad talle kvaliteetseid krõbinaid, saab ta vajalikud ained ka sealt.

Kasvataja andis talle Hillsi, seda sõi meil nädala ja siis oli kaks päeva täielik näljastreik. siis ostsin Royalit, nüüd seda sööb ja elabki selle peal, aga lihtsalt sööb vähe. Aga muidu on rõõmus ja energiline.

Royalil sellised lõhnavamad- rasvasemad krõbinad, arvatavasti sellepärast enam muud ei tahagi ja senikaua kui koer rõõmus ja vormis on pole mõtet muretseda.

oleks meil ka nii, et sööks ainult krõbuskeid! Algusest peale on ta krõbuskeid vihanud ja muud ei jäägi üle kui konserviga segada. Ja sealt praagib ka tihti krõbuskid välja kui söök pole eelnevalt kahvliga ära peenestatud ja ära segatud. Oleme proovinud erinevate firmade omi ja ei aita miski.
See on mulle küll uudis, et loomahakkliha võib ka anda. Kas toorest? Kas siis pole mitte suurem risk usse saada?

Tere!
Looma ja lambaliha võib julgelt anda ja ainult toorelt.Keedetult kaovad kõik vajalikud ained ära.Kindlasti ei tohi anda sealiha,vot siis võivad ussid ja muud parasiidi tulla!

Tere!

Meie vahetasime toitu esimese aasta jooksul päris mitu korda. Peamiselt küll karva pärast, sest esimesel aastal ei saanud nagu eriti aru, kustmaalt on karvavahetus ja kustmaalt juba liigne karva ajamine. Aga üldiselt oleme tähele pannund, et söögi järele jätmine on rohkem tujudest sõltuvuses, mitte niivõrd toidu maitsest. Kui ta üldse kohe alguses uut toitu ei taha maitsta, siis on teine lugu, aga kui juba mitmeid kordi on isukalt söönud, siis ei tee paha muudele teguritele tähelepanu pöörata:
* tujud (võimu näitamine stiilis "ise otsustan millal söön")
* võimalikud seederaskused - a la mänguasjast vatiini kätte saanud ja alla neelanud
* liigne palavus ruumides / õues (praegu õuepoint jääb muidugi kõrvale)
* koduigatsus (nii noore koera puhul)
* ...

Kuna teil alles kutsa nii väike on, siis on soovitatud alguses kutsale ka leotatud krõbuskeid anda. Üldiselt on nii, et koer saab kõik vajalikud ained sealt krõbuskitest kätte, kui ikka kvaliteettoiduga on tegemist (a la nagu need eelnimetatud Royal, Hills, jne). Leotatud toitu ei ole abiks väga kaua anda, vaid hakata ikkagi kuivalt ka harjutama näiteks ligunenud patjadega segades, sest pehmete puhul jääb toit hammaste külge ja tulemuseks hambakivi. Alguses küll titehambad aga igal juhul oleks mõistik kiirelt tavaliste tingimustega kutsat harjutada.

Näljastreik on üks suurepärane viis näiteks pererahvast omale juba ümber sõrme hakata proovima keerata. Meil oli kutsikas paar kolm päeva tagasihoidlik ja koduigatsev, aga peale seda läks möll lahti
Kui koer näeb, et ta mittesöömisega alati mingit paremat kraami hakkab saama, siis talle jääb see väga tugevalt meelde ja ta on nõus väga pikalt ja kannatlikult ootama, kuni taas maitsvamad palad lagedale tuuakse. Koolitajad nimetavad seda kasiinoefektiks - pimesi mängin nii kaua, kuni ükskord see võit tuleb, märkamata/mõtlemata seda, kui palju see teguviis vahepeal kahju võib toota.

Meie koera söögikorrad on sellised, et kui kohe sööma ei hakka, siis läheb toit eest ära. Ja kui hakkab, siis saab pärast alati suure kiitusega maiustust (või näiteks maitsestamata jogurtit, mis on kõige suurem motivaator meie koera puhul).
Siin peab ainult ettevaatlik olema, et lisaks antud asjade vahekord kuivtoiduga käest ära ei läheks, sest nüüd talvisel ajal, kui palju liikuda ka ei saa, siis ta ei kuluta seda energiat ära kõike, mistõttu on paksus ka kergem tulema

Mina soovitan kindlasti mingi motivatsioonipoliitika välja mõelda ja järjepidevalt seda rakendada (ka koera täiskasvanuks saades), sest see annab koerale väga selge märgi, kes on peremees (tema teooria kohaselt on see peremees, kes toitu kontrollib - kui toit kogu aeg koeral ees ja valik suur - siis ongi koer boss). Ehk, et kõigepealt krõbinad ja siis mingi muu hea kraam. Mõne korraga on selge, kuidas süsteem töötab ja millise tegevusega hea kraam koerani jõuab.

Üks point veel toidu juures, mida meie pikka aega ei teadnud, on see, et koeral ei ole vaja toitu vahetada selle pärast, et ta ühest ära võib tüdineda. Isegi ei soovitata naljalt vahetada erinevate maitselisanditega krubinaid sama firma piires. Kui koeral tervis korras, karv korralik, siis olla ühe toidu peal. Ja kui on vaja vahetada, siis vanaga alguses segamini, et organism leebemalt uuega harjuks.

Jõudu ja kannatlikkust!