Kõike-nuusija

Meil pisike 4 kuune ja titest peale kui jalutamas käime, siis nuusib kõike, mis ette jääb, üldse ei saa pikemalt rahulikult rihma otsas jalutada kui vabalt ringi jookseb siis kergem, nuusib ära ja jookseb järgi, aga igal pool ei saa ka teda lahti lasta. Kas see on kutsikate puhul normaalne, et kas läheb see kõike-nuusimine üle või tuleb kuidagi harjutada temaga mitte nuusima kõike mis ette jääb?
ja veel niisugune küsimus, et millal koeral on nö puberteediaeg?

Meil samuti 4 kuune prantslane. kui keti otsas jalutame siis vahest ikka tahab nuuskima jääda midagi, kuid kogu aeg ei luba ka. loodan, et teeme õigesti, et igat nina ette jäävat asja lihtsalt ei lase nuusutada. vahest laseme, kuna see ju koerte komme. kui ilma ketita jalutame (rahulikes kohtades), siis nuuskida tahab väga vähe. jookseb mõned meetrid meist etepoole ja siis jääb meid ootama

Ma ei saa aru, miks koer ei või nuuskida? Nemad saavad ju sedakaudu infot!

Koer ei ole inimene - ta ei saa ju küsida, et "Mis see on? Mis teeb? Kas süüa võib? Kas elus v surnud? " Eks siis nuusutabki ja teeb omad järeldused ... Vanemal koeral on teadmisi juba rohkem ja tunneb paljusid asju juba ette. Aga ninaga otsivad küsimustele vastuseid nemadki.
Las nuusutab. Kui just nätsutama miskit sobimatut hakkab, eks siis koeramammana keelate.
Puberteet? Emastel esimene jooksuaeg jääb esimese eluaasta sisse. Suuremad võimuvõitlused enam-vähem ka. Kolme aastane koer on juba nö valmis (niivõrd-kuivõrd). Meie aasta vanune prantslane on juba suht arukas ning peresuhted ning võimuvahekorrad kenasti paigas: inimesed on tugevamad-tähtsamad, aga koer on lemmik! Ja temale see sobib.