Sinu kuts on solvunud ja pahane, et sa teda üksi koju jätad. Ta armastab sind väga ja tahaks kogu aeg sinuga koos olla. Tema ei saa aru miks sa teda üksi koju jätad. See, et ta algul sinu asjad ukse taha tõi ja seal neid maiustas näitab seda, et ta ootas sind truult ukse taga mitte diivanil. Ma ei oskagi mingit erilist nõu anda. Üldiselt mopsid ei näri eriti, aga noh vahest ikka jutub. Minu staff oli ka selline, kes kurbuse, igatsuse ja jonni pärast armastas minu asjuda nosida. Nats leevendust sain sellele asjale siis, kui ostsin talle rohkem mänguasju ja siis vaatasin missugune kannu talle kõige rohkem meeldis. Seda mänguasja ei andnud ma talle kunagi siis kätte kui ise kodus olin, vaid ainult siis kui ära pidin minema. Natuke igatahes mõjus ja mõned minu asjad jäid närimata. Kui aga õhtuti pidin välja minema, siis üritasin tema energiat pikema jalutuskäiguga ja mänguga kulutada, vahel aitas see ka. Kõige paremini aitas aga see, kui asjad, mis tema hammaste vahele oleks võinud sattuda ära panin, seda ka kapi ja laua pealt. Üldiselt kasvas ta lõpuks sellest saeveski ametist välja. Aga koerad on erinevad, nii et ootame, et keegi veel oma kogemusi jagaks. Äkki on kellegil veel mõni hea nipp?