Väljas käigud

Olen ka nüüd mopsi omanik ja nii kurb on jätta oma väikest sõpra üksi koju. Teine veel väike, kõigest 3 kuune aga nutt on suur. Hetkel olen ma temaga käinud väljas neli korda päevas (hommikul, lõunal, 4 aeg ja 8 aeg) Töö asub suht kodu lähedal aga nii kui töö asjad on hoo sisse saanud pean juba minema, kutsikat pissitama. Siit ka küsimus mitu korda Te oma mopsi kutsikaga väljas käite?
Teine mure on selline, et õppisime nüüd ajalehel pissimise ära. Mopsi pesa asub suures toas ja nii kui ma magamistoast tulen laseb mu silma all loigu. Kui mind ei ole laseb ajalehe peale.

Asi ei ole isegi ainult pissimises, kutsika juures tuleks igal juhul käia iga 3-4 tunni tagant. Terveks päevaks üksi jätmine oleks nagunii väga vale ja julm. Eriti Mopsi puhul kelle töö on inimesele seltsi pakkuda aga kui kedagi pole siis tema instinktid ka maha surutud.Mops on kõige õnnelikum kui saab olla inimese läheduses nii palju kui võimalik. Kuna ta on nii väike siis minu arust Te käite küll väga tublisti õues, võib olla ma käiks korraks ka veel õhtul hilja nii kell 10-11. jalutuskäigud nii tillu kutsikaga on ju lühikesed ja lihtsalt harjutamiseks.
See et ta vahel Teie nina alla pissib ju siis väike hing protestib. Tahab teid rohkem kodus näha ja ka tähelepanu. Põhjuseid võib olla väga palju. Teie võtke vaikides lapp ja koristage ära, riielda pole vaja ja ärge tast see hetk üldse välja tehke. Siis saab aru, et niimodi ikka perenaise tähelepanu ei püüa.
Ilusat suve Teile.

mis vanusest oleks mõeldav, et saaks käia temaga kolm korda väljas hommikul, nelja aeg ja 8 aeg ning kas üldse oleks? 8h ta üksi jätta oleks mõeldamatu? Kas kõik mopsi omanikud käivad lõunal oma tibuga jalutamas?

Tervist! Kui meie mops oli veel kutsikas siis peaaegu kuni aastani võtsime teda tööle kaasa, kas siis mina või minu elukaaslane. Ei olnud lihtsalt südant teda üksi koju jätta. Pissitamas käisime ikka iga kolme tunni tagant, mida vanemaks sai seda harvem. Nüüd kui Mia on kahe aastane piisab täiseti neljast väljaskäigust. Ja õhtuti teeme viimase pissi u 12 ajal. Kutsikana juhtus vahel ikka piss ka toapõrandale, vahel vannituppa aga selle õppis ta üsna kiiresti ära et õues tehakse ikkagi oma hädasid

Unustasin veel öelda et alates aastavanuselt lõuna ajal enam ekstra Miat pissitamas ei käi, kannatab ilusti viieni ära.

no siin reageeritakse ikka täiega üle, no mida, iga kolme tunni tagant pissitama Kangesti jääb selline mulje, et siin nii mõnelgi on koer lapse eest, kelle eest hoolitsemisel ei teata piire. Ei ole mõtet enda elu keeruliseks teha ja mõttetut lisastressi tekitada. Kui meie koer oli kutsikas, siis käis ta keskmiselt väljas kolm korda päevas. Kui vaba päev ja ilus ilm, siis ka tihedamini. Sinu kutsikas käib vanust arvestades niigi hästi veel pissil. Ega see suvalisse kohta pissimine ja ka kakamine ei lõppegi enne kui koer täiskasvanuks e. aastaseks saab ja põis kannatama hakkab. Pissimise puhul oli meil imerohuks pissimisalus, selline plastmassist, lemmikloomapoes müüakse. Sinna panime ajalehe peale ja ei mingit põranda pesemist enam. Koer võttis päevapealt selle omaks.

Kuule Marleen, asi ei ole ju ainult kutsika pissitamises. Kutsikas ei tohiks kodus üksi olla üle 3-4 tunni. Ja muidugi süüa peab ta ka päeval saama.
Milleks siis üldse koer majja võtta kui sa ei võta teda kui täisväärtuslikku pereliiget. Kui sul on laps väike sa ei jäta ju teda ka terveks päevaks üksi koju. Ka kutsikaga ei tohi seda teha.
Minul on kaks last keda ma jumaldan ja armastan aga mul on kolm koera keda ma jumaldan ja armastan teps mitte vähem. On selles midagi mõistuse vastast.

Mops ongi selline tõug, kes tahabki oma perele olla lapse eest! Õnnelik mops tahab olla ainult oma "emme ja issiga" koos, nende süles ja seltsis olla. Mops sobib ainult peresse, kes on teda valmis võtma kui "last", kes tahab samuti temaga nii palju kui võimalik koos olla. Nii et, tuleb tunnistada, selline võrdlus on üsna asjakohane

emili kirjutas:

Kuule Marleen, asi ei ole ju ainult kutsika pissitamises. Kutsikas ei tohiks kodus üksi olla üle 3-4 tunni. Ja muidugi süüa peab ta ka päeval saama.
Milleks siis üldse koer majja võtta kui sa ei võta teda kui täisväärtuslikku pereliiget. Kui sul on laps väike sa ei jäta ju teda ka terveks päevaks üksi koju. Ka kutsikaga ei tohi seda teha.
Minul on kaks last keda ma jumaldan ja armastan aga mul on kolm koera keda ma jumaldan ja armastan teps mitte vähem. On selles midagi mõistuse vastast.

kuule emili, see, et sa lapse paned koeraga ühele pulgale ütleb juba nii mõndagi sinu kohta. Võibolla sinu peres koerad istuvad ülejäänud perega ka söögilaua ääres, aga usu mind, sinutaolised on pigem erand kui reegel ja oma ülihoolitsemist ei maksaks värsketele koeraomanikele käitumisnormina serveerida. Kui tahad võta või töölt ennast vabaks kui tahad oma koeri poputada, aga see ei pea nii olema.

Kellegil on vist väike kadeduseuss sees või?
Söögilaua ääres mul tõesti koerad ei istu ja ega Labrador eriti ei mahukski.
Ja tõesti mis selles halba on kui inimene armastab oma koera ja mis vahet seal on kui palju. Minul ongi selleks koerad võtud et keda nunnutada,õpetada,armastada,kellega jalutada jne. Milleks sul võetud?
Lapsed kahjuks juba nii suured, et ei vaja enam et ma neid niiväga nunnutaks.
Ja kui sa mäletad siis jutt algas 3kuusest kutsikast ja kutsikas ei tohiks olla 8 tundi kodus üksi.Ja see ju ongi nii, kui sinu kuts pidi olema päev otsa üksi siis kahju tast aga see ei tähenda seda et ka teised kutsikad peavad niimodi üksindust kannatama. Tore ju oleks kui koera võttes arvestatakse ka tema vajadustega mitte sellega, et mina tahan koera ja tema peab tegema,olema täpselt nii nagu Mina tahan.
Aga ega see vaidlus kuskile vii igal inimesel ju oma arvamus ja tõde.
Ilusat suve!

3 kuune kutsikas on vast jah liiga noor kaheksaks tunniks üksi koju jätmiseks iga päev. Kui on mingi ekstreemolukord või üksik päev, siis loomulikult kannatab ta ära, aga ega ta õnnelik ei ole. Piisab ju kui päeval keegi saaks temaga natuke aega mängida ja tegeleda ja väljas käia, et ta ei tunneks end hüljatuna.

@marleen31
see mis pulgale keegi oma koera paneb on loomulikult tema enda otsustada, kindel on see, et mops on väga õnnelik kui saab olla pererahva tegemiste juures ja kaisus, mitte kuudis või üksi esikus, kui pererahvas telekat vaatab.

3 kuune kutsikas on vast jah liiga noor kaheksaks tunniks üksi koju jätmiseks iga päev. Kui on mingi ekstreemolukord või üksik päev, siis loomulikult kannatab ta ära, aga ega ta õnnelik ei ole. Piisab ju kui päeval keegi saaks temaga natuke aega mängida ja tegeleda ja väljas käia, et ta ei tunneks end hüljatuna.

@marleen31
see mis pulgale keegi oma koera paneb on loomulikult tema enda otsustada, kindel on see, et mops on väga õnnelik kui saab olla pererahva tegemiste juures ja kaisus, mitte kuudis või üksi esikus, kui pererahvas telekat vaatab.

Legend räägib, et Josephinel oli juba enne Napoleon Bonaparte'ga abiellumist mops, kes loomulikult Josephine kaisus magas. Napoleon aga ei tahtnud Mopsi voodisse lasta, mispeale Josephine ütles, et kui tema Mops voodisse ei saa, siis ei tule ka tema. Sellest ajast peale magasid nad seal voodis kolmekesi.

Mops ei ole lihtsalt koer, ta on ju Mops! Sa, Marleen, peaksid oma mopsiga vist rohkem aega koos veetma- see sõber on tõeline abimees närvilisuse vastu.

See, et oma Mopsut väga väga armastada, ei muuda perenaise elu vähem väärtusetuks, ikka vastupidi.

Minul on koeral hoidja sest ei ole südant jätta oma mopsi koju 24 tunniks üksi kui ma tööl olen. Kuigi tal on kass ja aeg ajalt on ta kassiga ikka 12 tundi ka üksi kodus, aga ega ta õnnelik ei ole:) Muuseas on minul ka koer ja laps suhteliselt ühel pulgal, armastan hirmsasti mõlemaid. Mops on mul nunnutamiseks ja selleks et laps saaks ikka oma elu ka elada mitte ema ei ahistaks ega oleks kanaema:)
Päikest!

Ma ei saa aru miks mõni siin on üldse endale koera võtnud?! Ei ole vaja siin foorumis teisi ülereageerijateks tembeldada, käime nii palju väljas kui koeral isu on. Mina teen küll kõik selleks et minu koeral oleks võimalikult hea, rahulik ja õnnelik elu. Kui ta tahab tihti väljas käia siis ma pean seda oma kohuseks, sest mina olen ju tema oma peresse toonud. Mul on väga kahju et koeri võtavad endale inimesed, kes peavead neid kui koerteks, mitte sõpradeks ja hingesugulasteks.

Tegelikult on ju nii, et enne kui võtad koera tee endale selgeks, mis eesmärgil mingi tõug on aretatud. On olemas küll ja küll tõuge kes ei vaja inimese tähelepanu nii palju kui Mops. Mops on ju aretatud ainult ühel eesmärgil : et pakkuda inimesele seltsi. Ja see ongi tema töö. No olgem siis lahked ja ärme keela koeral tegemast tööd.
Ja tuleb välja et "minu taolisi" inimesi on meie foorumi mopsiomanike seas hoopis enamus, mitte vähemus. Kes hullult fännavad oma Mopse ja lasevad neil Mopsielu elada!!!!!

Jah, loen siin ka Mopside teemasid ja arvan samuti, et kui sellise väikese lössnina pidev tähelepanu ja armastusavalused ei sobi, siis peaks mõnda teist tõugu eelistama. Prantslased on ju pea samasugused - väikese neljajalgse suur ja kuum armastus igal võimalikul hetkel peret saatmas ning samas ülim südikus pere kaitsmisel (meil ei tohi keegi kellegi vastu isegi mängides kätt tõsta - koer hüppab kohe vahele ja "võtab kuuli" nagu ustav turvamees). Ja seltsi pakkumine on tema ülim töö ning missioon ja samuti vajadus. Nii on.
Mis muidugi ei tähenda kasvatamatust, allumatust ning rumalust...

...lugesin seda teemat ja mul jäi karp lahti. Mul mopsiga, kutsika eas oli sama mure, et kuidas me jättame ta koju 9-10 tunniks. Aga näe, ei olnud võimalust tööle kaasa võtta ja ei olnud võimalust kodus käia. Õudne oli tööl olla, süda valutas.Ja kuidas siis, tööd ei tee, raha ei saa... peab tööl käima. Aga selle eet hoiame nagu kullatera. Räägime, igale poole võtame kaasa, st ta ongi nagu laps.
Aga nyyd ta on 1,5 aastane ja on harjunud olema kaua kodus, magab terve päeva . ja pissimisega ta on tubli, kannatab. Praegu palavad ilmad ka, ei taha kaua õuea olla.
Käisin siin just reisil juuni algul 2 nädalat.
2 nädalat mopsut ei näinud, see on mu kallile koerale suure südame valu tekkitanud, ta on pettunud. esimesed päevad ei tunnistanud mind, ma nagu võõras.Või on see aeg kus ta on 1,5 aastane- kas pubeka iga möödas. Aga aeg parandab haavad. Mopsid on jah inimese koerad, nad ei taha üksi olla. Nyyd ma küll võtan ta igale poole kaasa. Magame ka koos, seda ennem ka tehtud... no ei saa öelda ei sellisele nunnule sõbrale.
Nii, et hoidkem oma mopse. Kasvatuse osas, iga ühel omad meedodid.
Aga tervist ja päikest