väljas käimine

kuidas õpetada kutsikal oma hädasid teha väljas. muidugi, kui ta juba võib väljas käima hakata.

Meie tegime nii:
-iga kord peale söömist, mängimist ja magamist viisime kutsika kohe õue
-väljas ohtralt kiitsime, kui häda ära tegi
-enne õues ei mänginud, kui häda oli tehtud

Aga kindlasti kiita-kiita ja veelkord kiita, kui ta häda õue teeb.

Kiita, jah. Ega muud teha polegi. Ning meie taskutes on olnud (ja veel siiani leidub) igasugu nämmasid asju ... Näiteks juustutükke. Hea töölt koju tulles isegi krõbistada (kuivanud juba).
Aga kannatust - see võtab aega ... Meil siis nüüd 6 kuud vanust ja ikka vahel juhtub. Aga välja küsida juba oskab (vahel lihtsalt läheb meelest, vahel on palju muud tegemist ja vahel on paha tuju - põhjust tuppa teha leidub ikka).

Meie ka esimest korda läksime ajalehega õue ja kui ta häda tegi,siis kiitsin.Teist korda tegi juba ilma ajaleheta;) Kiidan igakord kui oma hädad õue teeb.
Mul aga hoopiski selline küsimus.
Kuidas ma sõnakuulekust saan õpetada, et tule siia jne?Tahaks teda vahest ilma rihmata hoovi lasta,aga ta ei kuula ja kardan ,et paneb aiavahelt jooksu.(Ta suht isepäine ei hooli sellest,kas ma silmapiiril või mitte)
Olen proovinud maiustega(plasttopsi sees) kui teda kutsun ja ta ei kuula, siis krõbistan topsikut,kutsun uuesti ja kui ta minu juurde tuleb annan maiuse.On see õige?
Noh eks ta jah mul ju veel noor ka ja õues on palju huvitavamat teha kui perenaist kuulata;)Ta alles avastab ju maailma.

Ikka maiusega ... Muud ei oska küll soovitada. Meil aega võttis, aga asja .... on ka nagu saanud . Koer saab suvel 2-aastaseks.
metsavahel meeldib nt jooksjaid kollitada ja on ikka tegu, et teda pidama saada. No lõpuks tuleb rõõmsalt "näe, ma juba kohal, onjutoreeksju!"
Ja minu kurja häält kardab ka. Kui näeb, et nüüd on perenaine tõesti vihaseks aetud, siis silkab kohe kohale. Aga hoiab siis pisut nagu kõrvale
Nad on nii mängulised, neile ilmselt pole piire kaasa antud ...

Aitäh Tiina

Ja veel:
julgustan kõiki noore prantsu omanikke seda korra ja kuulekuse asja maiusega motiveerima. Saab asja küll. Meil on küll OK, kuigi alguses tundus, et lootusetu (eks ootasin tulemusi ka vist liiga kiiresti).
Samas olen vaadanud väga lähedalt kõrvalt ka nt saksa lambakoera kasvatamist - see on ikks sootuks teine rida. Teenistuskoer tahabki teenida - vaatab otsa ja ootab korraldust. Seltsikoer tahab seltskonda ja õpib peamiselt mängides.
Jah - eks karm sõna kulub ka ära , aga liialdada ei maksa - ilmselt oleks halb, kui prantsu nii alla suruda, et ta maailma asjadest enam üldse sotti ei saa ... et tema loomupärased eeldused enam sugugi avalduda ei tohi ning elus ei aita. Ta tahab meeldida ja armastatud olla. Kui ta seda tunneb, siis tahab ka peremehe meeleheaks näiteks õue pissida ("no kui see talle nii oluline on, eks ma siis teen seda seal...").

Nt praegu harjutame rahulikult rihma otsas käimist ja aiataguste koerte kisa osas rahulikkku suhtumist. Ühes taskus on mul küpsised ja teises käes pikk väät. Kui asi läheb käest, siis puudutan teda selle väädiga paar korda (ei löö!, tuletan lihtsalt asju meelde) ja asi sujub. Sedasi ei pea ka häält tõstma - imelik nagu tänaval karjuda "Klots! Klots, ei tohi!"

Tegelikult ootan ka teiste kogemusi. Mul prantslane esimest korda ja kõik, mis neist räägitakse, on väga huvitav ja uus.

tiina kirjutas:

Samas olen vaadanud väga lähedalt kõrvalt ka nt saksa lambakoera kasvatamist - see on ikks sootuks teine rida. Teenistuskoer tahabki teenida - vaatab otsa ja ootab korraldust. Seltsikoer tahab seltskonda ja õpib peamiselt mängides.
Jah - eks karm sõna kulub ka ära , aga liialdada ei maksa - ilmselt oleks halb, kui prantsu nii alla suruda, et ta maailma asjadest enam üldse sotti ei saa ... et tema loomupärased eeldused enam sugugi avalduda ei tohi ning elus ei aita. Ta tahab meeldida ja armastatud olla. Kui ta seda tunneb, siis tahab ka peremehe meeleheaks näiteks õue pissida ("no kui see talle nii oluline on, eks ma siis teen seda seal...").

olen Tiinaga vägagi nõus.Mopsidega sama lugu.Nende töö on inimesele seltsi pakkuda ja seda nad teevad suurepäraselt.Ei ole vaja liiga õpetamisega ülepingutada ja aretus om.maha suruda.Ikka mängu ja armastusega.

Käsklus SIIA on muidugi väga hea kui selgeks saab.
1.maius peaks olema selline mille peale koer ikka tõesti pöördesse läheb.(soovitan keeta või ahjus küpsetada loomamaksa.Maitsestamata muidugi)
2.kui silmside on saavutatud kutsun SIIA aga kui kuts ikka ei tule,siis jooksen eest ära.Siis ikka jookseb järgi.
3.kõiki harjutusi kutsikaga ei tohi teha liiga kaua korraga.Kuts tüdineb väga ruttu ära.Tehke päeva jooksul mitu korda lühikest aega aga mitte korraga ja kaua.
Isegi minu labrador,kes on valmis tegema kogu aeg midagi,ikkagi kutsikana tüdines päris ruttu.
Aga jällegi soovitan osta mõni hea raamat.Tuire Kaimio(kutsika kasvatamine) raamatus on vägagi kerged ja mõnusad õpetused kirjas.Ja muudki tarka lugemist.
Edu teile

Tänud soovituste eest,eks me katsetame ja annan endast parima